Kivi mu rinnataskus

Vanemkinomehhaanik Priimägi lausus juba mõned nädalad tagasi seistes oma legendaarseks saanud valgete pükstega keset helsingi kunstimuuseumi: Kunst on loodud selleks, et me ei peaks reaalsuse kätte surema.

Kuna Kunstiinimesed on viimasel ajal minule vähemalt 17 sammu lähemale astunud, siis minul ei ole vähimatki ohtu reaalsuse poolt mõrvatuks saada. Pigem kaugel sellest, mu pea on joobunud loomeinimeste mõttelennuviljadest ja mu kõhus on lisaks stabiilsele kogusele pelmeenidele ka 3516 draakoni mõõtu liblikat.
Ja kui muidu on aasta 2012 minu suhtes paras libu olnud, siis aasta viimasel kuul läheb kõik kuidagi imelikult hästi. Ma juba hirmuga mõtlen, et millal pall maha kukub.