Laupäeva õhtul suundusime juba kalliks saanud sinise imepisikese hondaga Kadi-Janne-Meigriti kodumaale, eesmärgiks taas amoraalsus ja pummelung. Me olime täiesti kindlad, et Kadrina ongi asula mis koosneb kolmest eelpoolmainitud näitsikute kodudest. Aga vahi raiska, Kadrina on tegelikult täitsa pirakas koht, neil on isegi elekter ja poodides saab kaardiga maksta. Peale põgusat poeskäiku leidsimegi väikse abiga üles ühe vahva näitsiku kodu, kus juba varastel õhtutundidel aplalt vägijooki kuritarvitama hakkasime. Lisaks meile oli seal terve mass ka teisi tegelasi.
Pidu tundus küllaltki tuim, ja meie ramm rauges ruttu, süüdlaseks pean kindlasti armutut alkoholi.
Kui oli minujaoks juba kätte jõudnud õhtu ja otsustasin pea padjale visata, ilmus eikusagilt välja neid, kes on täiesti armutult minu peas tiirelnud juba jupp aega. Ka Jaan Tätte kuulus tsitaat ei suuda kirjeldada seda, kui ilusad olid need hetked. Armastasin neid hetki. Selles tüdrukus ei ole vist midagi, mis ei oleks täiuslik.
Hommikul ärgates, käisime juba varakult kohalikus kaupluses, kus tutvusin Kadi õega (No nad ise ei tea oma sugulussidemeid veel) ja võtsime mõned odralinase limpsid, mis meil kaineneda ei laseks.
Päev möödus filosoofia ja õlle seltsis. peale lõunat suundusime Karli juurde, et seal teha mõned leilid ja kerge karastus. Saunatamise ja spioonkaamerameeste süül sai ka minu peenis 15 minutit kuulsust. Häbi.
Täna hommikul lahkusin ka ühikast, kuna tulin praktikale oma kodukanti. Nüüd istungi kontoris ja vaatan, kuidas väljas paberlennukid lendavad ja igatsen oma peas hurmavat blondi näitsikut, kes mu mõtetes aega veedab.
Ilus pealkiri :)
ReplyDelete