Hei sitapead !
Kuna ootamatult on saanud minu printsessist kõrvitsasalat ja minu Porsce asemel on taas Opel, siis ei oska muud oma hommikutega teha, kui blogida, et teil oleks argumente millega mind rünnata, kui trehvama peaks.
Ilmselgelt seda trehvamist jään ootama, nagu süütu 13 aastane rasedust, kuna 2 aastat olen ma oma elust otsinud midagi sellist, mida nagu välja tuleb seal ei olnudki ja selles kuradi roosamannas ulpides ei olnud ma kõige aplam suhtlema inimestega, kes mu ümber ka ilma helepunase supita olid. Nüüd siis sööngi kõrvitsasalatit ja mõtlen, et veidi vist igatsen paljude teiste seas ka Tartu parimaid humoriste nagu Vahukomm ja Karvapall.
Aga aitab sellest. ilmselgelt.
Täna hommikul und surnuks ringutades vaatasin kohvitassi, kus rohke koore ja suhkru vahelt endale silma hakkasin ja pilt sealt reetis, et vajan puhkust. Alati miskipärast enne jõule tabab mind rännuiha, mis on nii suur et ületab koguselt ka häma, mida linnapea Juku-Kallele ajada suudab, ilma et oma lollust ise häbenema hakkaks. Seega, kohe, kui akna leian oma hõredas graafikus, tahaks ennast kusagilt eemalt leida.
No comments:
Post a Comment