Aastalõpu aruanne.

Nagu kombeks, igale mõtlevale inimesele, mõtlen ka mina sel aasta viimasel päeval parimatele hetkedele, mida see kohe-kohe seljataha jääv aasta endas sisaldas. Minu, kui noore (Seaduse järgi viimast aastat) kohusuts on olla ju igas hetkes aina parem ja igal minutil anda endast rohkem, et oleksin selle ühiskonna väärt liige ja arendaja tulevikus. Seega ei tohi ükski noor inimene omale antud aega raisata, vaid peab kasutama seda aega sama erksalt, nagu meeleheitel kiimas teismeline pool tundi enne klubi sulgemist.

Analüüsides siis aastat 2014... 

PERSSE KÜLL!

Ilmselgelt ei saa ma oma aastat parimate hulka liigitada. 

Kuna pettuda saab ainult iseenda unistustes, siis oma uusaasta lubadused teen seekord sellised, mida ka täita suudan.

Marko lubadused aastaks 2015:

1. Ma ei söö ära mitte ühtegi linttraktorit.

2. Ma ei osta endale mitte ühtegi saart.

3. Ma ei suusata ümber maakera.

4. Ma ei tulista näkku mitte ühtegi piisonit.

5. Ma ei armasta enam ühtegi tüdrukut, kes kõikidele naeratab.

6. Vähemalt kolm lumeinglit teen purjus peaga. 

7. Vähemalt 9 Toome burgerit söön Tartus.

8. Vaatan läbi kõikidest mõttetühjadest sitapeadest (ka endast, kui see vajalik peaks olema)

9. Oma otsustes kuulan nüüd iseennast.

10. Vähemalt ühte tüdrukut armastan. 

11. Külastan vähemalt kümmet riiki.

12. Hääletan Kaunasesse vähemalt korra, et sealses õlus pettuda jälle.

13. Ma ei õpi joodeldama.

14. Toetan Tarmo Noopi ettevõtet vähemalt 500 euroga.

15. Ma ei värvi Saaremaad kriitidega kollaseks.

16. Täiendan oma mägisibulate kollektsiooni vähemalt 3 uue sordiga. 

17. Helistan purjus peaga Gristelile

18. Vähemalt korra laulame Herr. Kuuseojaga mu kabrioleti tagaistmel Marilin Juurmani repertuaari.

19. Ma ei püga ära kõiki õunapuid lõuna-Poolas.

20. Armastan oma sõpru.