Mu ees oli 4 käiguline söömaaeg, mida kroonisid 24 taimse ürdiga marineeritud kaheksajalg, ning lambatall, mis maitses nii ebamaiselt hästi, et unustasin end sellesse hetke, mil seda imelooma mekkisin. Keelt kastsin konjakiga, mille liiter maksab samapalju, kui honda, mille endale ülehomme ostan. Seltskonnaks olid härrad, kellel on Tallinna vanalinnas samapalju kortereid, kui minu peres autosid.
...Ja siis mõtlesin, et raisk, miks loobusin sellest kõigest selleks, et õppida eestis noorsootööd. Jah, mul on missioonitunne, ning uskumus, et eestis on potensiaali tulevikus domineerida majanduslikult võimekate riikide tabelis, kuna meil on noored, keda tuleks süüdata, kuid et noori süüdata, pean ma ise põlema. See kõik kõlaks nii kurai kenasti, kui poleks eelpool nimetatud härrasid, kes mulle siin riigis projekte pakuvad, mis tooks mulle ühe kuuga samapalju sisse, kui noorsootöö terve aastaga.
Segadus Mu peas.
Aga enne siia riiki sõitmist hääletasin end ühe vahva kamraadiga tartusse, et seal mekkida taas toome burgerit ja väisata Gristeli sünnipäeva. Burger oli hea, pidu oli parem. juba kohale jõudes olin säramas, nagu prostituut kruiisilaevade sadamas, ning hakkasime juba varakult ennast õllest täis tankima. Hästi vahvad noored olid kokku tulnud, ülihea meel oli näha üle pika aja Jaanat. Kahju, et Laura ei jõudnud. Peohoos sai käidid ka linnas, kus trehvasin vanu südamesõpru piropargis, ning Adat, kes samuti oli tulnud ennast lõunapealinna tarakaniks kaanima. Tagasi G. häärberisse viis meid taksojuht, kellega olen varemgi kännuämblikuna ringi föönitanud. Ilus. Ja kell 2 hakkasin jooma va valget hunti, ning pidasime Gristeliga aru elu tähtsatel teemadel. Oli ilus.
Ja lisaks kõikidele emotsioonidele mu peas, domineerib seal siiski mu arm, keda igas hetkes igatsen nagu kurg kevadet. Varsti olen tagasi eestis ja surun huuled vastu su põske.
Mu põsed ongi juba siniseks tõmbunud siin taandumatus talves, sest just Sinu suudlused neid hetkel soojas ei hoia.
ReplyDelete