Ärkasin kohe eriti vara, kuna päike hakkas juba suviselt mu silma kratsima. Lugesin ajakirja, mille mu armas mulle igavuse peletamiseks andis ja olen pettunud, et mul mitte mingisugust pohmelli pole. Eile peale kokkusaamist tallinna kapitalistide suurkujuga, kes mulle huvitava ettepaneku tegi, seadsid mu sammud (ja Sanna instrueerimine teiselpool telefoni) mind kuhugi underground baari, kus olid kogunenud meie kursuse treavamad kriidid(loe:suursugusemad joodikud) et seltsis õlunaadi libistada ja ühe näitsiku vananemist tähistada. JA olen täiesti kindel, et ahmisin sisse piisavalt palju õlut ja umbset õhku, et ühte keskmist pohmelli ettevalmistada, aga ei.
Ja nüüd, kui kõrgemad võimud ennast ületavad ja mu kaardil raha leidub, tahaks süüa, sest juba tunni pärast lähen ühe vahva pisikese kodanikuga ujuma.
Jube nõme on ärgata ühiselamust oma imekitsast voodist üksinda. Juba ebaviisakalt palju igatsen oma armsat neidu.
Ja aknast sisse roniv päike tekitab aina suuremat kevadeootust. Ja tahaks juba lubatud õlled teha toome poe vastas.
No comments:
Post a Comment