Kuna mul oli juba tekinud väsimus sellest, et mul mitte kunagi raha ei ole, siis müüsin ära on Opeli, mis oli muidu täitsa vahva. kuid tahtis salaja mõnesajaeorost värskendust saada. Nüüd mul on raha, kuid ma pole mitte sittagi õnnelikum. Kuidas kurat ?
Lõpuks sain ka kokkuleppele kohalike röövkapitalistidega, kellega on sama mugav suhelda, kui taskuvargaga, kes on sulle nuga ribide vahele surumas, kuid täis entusiasti, sain hakkama. Nüüd tuleb vaid paberid korralikult vormistada, ja hea õnne korral juba reedel saan selle 16500 eurose imeloomaga Soome sõita.
Juba ootan suve. Niiväga tahan ära juba siit, kuna ma lihtsalt tunnen, et ühikas elamine pole enam minu jaoks. Siin on lihtsalt tüütu. Ja üleüldse tahaks selgust mõtetesse, kuna olen jõudnud arusaamale, et midagi, mille üle ma veel mõni kuu tagasi üliõnnelik olin, on muutunud tänaseks pettumuseks, ning praegu on mul küll soov lihtsalt minema jalutada, kuid veel jalad on rasked. Kõige nõmedam on see, et sellel korral ma ei sa isegi kivi kellegi teise kapsaistikute vahele veeretada, kuna pettuda saab vaid iseenda ootutes, ja seekord lootsin ühest inimesest küll liiga palju.
No comments:
Post a Comment