No tere kool ! Sain ma räusata eile, kui jõudsin lõpuks kohale oma uude haridusasutusse, ...no päris esmaspäeva ma skippisin niisama, kuna ma ei pidanud vajalikuks oma eksistentsiga siia lehvitama tulla, sest olin täiesti arusaadaval põhjusel tohutus vaimses väsimuses peale nädalavahetust tihedal koolitusel. Aga teisipäevasel päeval ilmusin siiski oma hiigelkasvu saksa autoga siia kohale ja no mida kõrvitsat .. mitte midagi asjalikku ei toimunud, kuulasin tühja juttu teemadel, millest isegi keskmine juurseller juba varasemalt teadlik on. Peale tühja verbaalse puhangu oli ka tähtsaid asju, nimet pean siin selliseid imetrikke internetis tegema ennem, kui lõplikult kooliks valmis olen, et selle kõrval kahvatuks ka kirsstomat. Ja teisipäeval jäigi mulle minu kursusekaaslased nägemata, ju ei olnud veel tarvis, ootasin siis huviga tänast koolipäeva, et lõpuks akadeemilisse ellu, peale aastast pausi, tagasi sukelduda. Koolipäeva ootuses saingi keskööl kokku ühe eriti vahva näitsikuga, et mõned odralinaselimpsid haarata ja maailma paremaks oma hingepuhastuse meetodil muuta. Tegime õlle, tegime 2, võtsime kolmandagi, hea tuju terviseks neljanda, ja siis läks juba sassi mul kõrgem matemaatika. Kuna vihma sadas nagu narkareid number 56 bussilt, siis ei hakanud ma oma superveloga tagasi ühiselamusse minema, vaid suundusingi kena preili poole peavarju otsima, pidin küll terve öö hirmust kange olema, kuna preilil jooksis tennisepallisuurune tarantel vabakäigul toas ringi ja palusin jumalat, et karvane looduse poolt loodud nuhtlus mu jalga otsast ei ampsaks.
Aga jõudsin peaaegu 3 tundi magada, siis suundusin juba kooli poole, et klassiruumi minna teadmisi omandama, aga no sapühasuguelund! Ei olnud tänagi lootust va koolielu mekkida, vaid tassiti meid kuhugi juutide koonduslaagrisse, kus terve päev külmetasime ja üksteisega tutvusime.
AGA homseks anti taas lootust kooli saada, seega ootan huviga, et mis homne toob.
...Ma tundun väga kriitiline kooli suhtes, ja ilmselgelt jätan ma mulje, et mulle siin ei meeldi, aga EI see ei ole nii, tegelikult pirisen niisama pisiasjade üle ja olen ikka kuradi õnnelik, et sain võimaluse siia õppima asuda.
....Jalutasin sööma (ülikool mind ei toida tasuta, raisk!) ning tuli mulle pähe täitsa kogemata Laura, mõtlesin sellele, et ta on ikka kuradi lahe tsikk.
Ma olen aumees, ning päike tõuseb hommikuti vaid sellepärast, et mina seda tahan.
Sa ignorandist sitapea, astu samm tagasi, ma loen hirmu su silmist.
No comments:
Post a Comment