17 minutit tagasi ärgates, meenus mulle üpris kiiresti, et täna on ju see kauaoodatud, kõiki riigipühasid ületrumpav, augustihommik, millal võib hea tahtmise korral sügavalt internetist leida nimekirja, mille esimesed nimed saavad uhkelt ülikooli uksest septembri alguses sisse marssida.
...Ma ei ole seda veel vaadanud, kuna lihtsalt ei julge enam. Mis saab siis, kui ma ei olegi õnnelik tudeng sügisest ? ...siis saab minust antisotsiaal ja joodik kusagil kesklinnas, kes igal hommikul üritab katkematu entusiasmiga poes viinapudelit püksi toppida, et pikal päeval ka midagi teha oleks. Sest et ma olen sinna kooli saamisega juba peaaegu aasta kuratlikult palju vaeva näinud, ja võin ilma igasuguse liialduseta öelda, et ma olen seda õppekohta igati väärt (...no nii arvavad ka vist 200 teist keskmisest erksamat tegelast, kes minuga võidu täna hommikul internetti tormavad ) ..Ja samas järgmisel aastal uuesti kandideerimist ma ei saaks ka endale lubada, kuna kurat, ma ei saa enam oma illegaali elu ka edasi elada aastakese, ning pean endale siis firma looma, ning pärast suurema raha nägemist pole mul enam ammugi isu ülikooli minna. Horseways, (just like Liina says) mul on 343594 tonni potentsiaali, mida ma ei taha õppimisvõimaluse puudumise korral ära matta.
Aga Nüüd on käes see juna aasta aega oodatud hetk, üritan oma peace-o-shit arvutist leida üles internet exploreri (sest SAIS hates all the rest) ning selle akna kaudu hakkan otsima seda indigolaste nimekirja, mis kõigi eesti raeguste ja tulevaste elu kas perse keerab, või tippu viib.
JAAA FAAKJEEE ! Ma ei peagi elulõpuni illegaaltööjõuks jääma, MA SUUTSIN END SIPUTADA RIIGIEELARVELISELE KOHALE ! Ja 35784 st miljonist inimestest olin mina paremusjärjestuses 3. kohal !!
Armastan !
ma olen nii uhke su üle ! :))
ReplyDelete