Julia.

Pärast uudist, et minu eksistents saab peagi ravikindlustuse ja elektriauto, on mul läinud eriti kiireks, et kõik oma miljon pooleliolevat tegevust jõuaksin septembri alguseks ära teha, ja nii palju on mööda eestit vedelevaid lahedaiid tuttavaid, kellega on lausa kohustuslik kohtuda ja mõned märjukesed teha, ja siis veel mõned, ja siis 2 veel hea une tarbeks, ning siis juba paistabki päike näkku, käed värisevad nagu prostituut sügistuules ja siis on aeg otsida keegi, kes mulle võõras linnas muna praadida viitsib, see on nagu kuradi nõiaring. Varem sattusin ma igasugustesse eriti kirgastesse olukordadesse oma õllejoomarlusega, iga õhtu oli kordades vahvam, kui alicel imedemaal. Kuid see sära, mida varem kuldkollakast vedelikust sain, on vist kadunud, või hakkab minust normaalne inimene saama, kes ei peaks igal võimalusel kamraadidega õllepudeli ääres kiikuma? Kuid see nüüd ei tähenda, et mul iga õllelimpsimine nüüdsest nüri aja sisseistumine oleks, näiteks paar päeva tagasi tartus oli taas pisut erksam alkohoolne ajaviide, millest lähemalt rääkida ei saa, kuna ma pole päris kõikides faktides ise ka kindel. 

Ja just meenus, et paar päeva tagasi käisin lõunariikides, kus kohtasin täitsa kogemata neiu Juliat, ja raisk, ta oli ilus, te lihtsalt ei kujuta ette, milline võib üks 20 aastane tüdruk välja näha, ning lisaks kõigele oli ta veel võttatult tore ka, kas peaks Vilniusesse kolima, et selliseid eksemplare veel oma teel kohata ? 

Ja tulles tagasi kallile kodumaale, olles Tartus fancyl peol käinud, ning lõpuks koju jõudes hakkas mul lihtsalt mõne tunniga igav, ning otsustasin siis õhtupimeduses(mis mulle ei meeldi, kuna mu autol kaugtuled ei tööta) ühe tuttavaga kokku saada, keda vaid korra näinud olen, ja oh püha veis, see oli imelikum, kui nats neegrite geibaaris. kui meie 6 tunni tegevus kokku võtta, siis me saime kokku, jõime kohvi ja siis suudlesime 4 tundi minu lillaka mazda ( mille mingi jobu ära ostis järgmine päev) esiistmel, kuhu imekombel kahekesi ära mahtusime, peale seda varavalgeni kestvat kiremöllu hakkasingi kodupoole läbi uduvati sõitma, ma olin segaduses, nagu Jürgen Ligi eesti rahvaga rääkides ja mu peas oli vaid üks küsimus: MIS JUST JUHTUS? 

Horseways, ta oli väga kenas pakendis neid, kuid ei, sellest ei saa armastust, see lihtsalt oli. 

Peale seda pidingi kiiresti Soome tulema, kuna ma olen siiski asendamatu ka naaberriikides, kuid ei, ma ei jää kauaks, juba reedel olen taas tagasi maarjamaal., et seal enne üliõpilaseks saamist jõuaks kasulikke asju korda saata.