tantsi, Mathilda

mu viimase aja tihe blogimine ei ole kaugeltki mitte sellest tingitud, et mul nüüd viimasel ajal palju põnevat juhtunud on, pigem vastupidi, nimelt viimasel ajal on mul aina rohkem päevi, kus ei ole tegemisi mul mitte ühegi projektiga, ning selle kuratlikult kaua maas vedeleva lumega ei sa ma ka koduaias ringi mütata, ehk minu päevategevus piirdub viimasel ajal aina tihedamini kohvijoomise, telekavaatamise ja internetis passimisega. Jube.
ja lisaks veel pole kahjuks ka Gristeli elus viimasel ajal naljakaid läbikukkumisi olnud, mida lugedes ma ennast parema inimesena tunneksin, ja kusjuures lõpuks ometi tunnistas Gristel, et mul võib siiski süda olemas olla, nii et varsti ehk hakkab taas pead tõstma mu EGO, kui just näitsik nimega Gristel ei otsusta oma lõbuks sellest taas üle rullida. kuid õnneks pole blogimist ära unustanud Laura, kes mu vaimu eest hoolt kannab oma kirjatükkidega, mis ka parematel kirjameestel kadedusepisara välja pigistavad.
Üllataval kombel on ka taas hakanud minuga suhtlema neiu Pille, kes mulle isegi vahepeal meeldis, kuid kuna mu vaimne tervis oli sellel ajal sama tugev, kui õhupall rotveileri käppade vahel, siis otsustasin ma sellel ajal, et ma ei lase teda endale lähemale ...huvitav, kas oli pask otsus ? Aga siiski ta käib ühes kohutavas koolis kaugel teises eesti otsas, mille vilistlane kahjuks minagi olen, ning selleks ajaks, kui Pille inimeste sekka tagasi tuleb, olen vist mina juba oma topeltelu elamas naabervabariigis. No Raisk.
Ja üleüldse peaksin juba praegu oma sotsiaalsest turvapadjalt maha hüppama, ning töö leidma selleks 5 nädalaks, mil ma siin keskmisest sitema kliima ja puuduliku demokraatiaga riigis veel kohal viibin (ma tegelikult armastan eestimaad, lihtsalt võimul olev erakond tuleks ära gaasitada) Aga head tööd leida pole vist ju lihtne, heameelega läheksin kasvõi kohe Evelyn Sepa kolleegiks kultuurikatlasse, kuid minu aianduskooli haridusega eksistents lihtsalt ei kvalifitseeruks sellele ametikohale, ja ma ei tahaks minna ju kuhugi kauplusesse turvameheks, kus pean pool päeva lihtsalt mune sügama, ning teine pool päeva oma olematu venekeeleoskusega selgeks tegema ilmselgelt vales riigis elavatele noormeestele, et viinapudelit püksi toppida pole lihtsalt meie riigis sobilik. Ehk siis keskmisele eesti mehele kombeks ootan diivanil, kuni mulle õun pähe kukub.
...Ja mis värk selle Maire Aunastega on ?  ..no okei, tal on äärmiselt haruldane ja kui aus olla siis ka kuradi hea muusikamaitse, kuid tema jutt on ju mõttelage ja ebahuvitav, nagu Ott Leplandi kohutav muusikapala, mis sõnumikeskuse vea või 13 aastaste murtud südamete tõttu meid esindama sõidab. Kuid tulles tagasi Maire juurde siis, kas tõesti on see proua kellegi jaoks päriselt ka huvitav ?  ...meil on ju niipalju noori helgeid tegelasi, kes tema saate suudaksid täpselt 3987 korda paremaks muuta !
....Ja teate imet ?  Mitte keegi pole siiani Otile otse näkku öelnud, et ta on ilgelt nõme mees, seega ma võtan selle kohustuse enda peale ja proovin selle tüübi üles leida. ....tõenäoliselt olen ma lihtsalt kade :)