käi putsi.

Eile käisin poes ostmas mune. Soomes on see lihtne, nagu lumme kusemine, on vaid head ja kallid munad ja siis halvad ja odavad munad, meil siin tarbimiskuningriigis ehmastas mind see uhke valik, nagu pommivööga orav konverentsisaalis. Tuleb välja, et saab osta väikseid mune, keskmisi mune, suuri mine, väga suuri mune, hiigelmune, kollaseid mune, eriti kollaseid mune (???) Ott Kivika mune (päriselt), Siis mingite imelike vitamiinidega mune, mahekanade mune, mitte nii mahedate kanade mune, muhedate kanade mune, puuris peetud kanade mune, tartu kanade mune, viljandi kanade mune, sisserännanud kanade mune, sõbralike kanade mune, kuke lemmik kanade mune. ja nii kuradi edasi. Mina valisin munapaki, mille otsustas riiulilt rebida kena näitsik enne mind. Ilusad inimesed ju ei tee vigu. Eriti munadega.

Õhtul peale munade praadimist tegid koleda nalja muidu toredad tüdrukud. Minagi vahest purjuspeaga proovin ülemiste järvest kapsapirukat teha, aga mingil hetkel lööb ikkagi moraal jalaga näkku. olen nii kuradi pettunud, et automaatrelva sooviks ligi haarata. Häbi.

Täna, olin ärgates värske, nagu kalapulk pannil, kes veel õlis lutsu lööb, käisin oma lemmikjuuksuri juures, kus sattusin huvitavasse dialoogi kõrvalpingis pügada saanud härraga. Härra esitles veendumusega pisut napakalt kõlavat elustiili, milles vaid õnnelik saab olla. RAISK ma ju kõigest 2 aastat tagasi olin ka selles osav. miks kurat ma kahvli nurka viskasin, ei tea.
Siis tegin pakikese maailma parimaid pelmeene, mis olid taas nii kuradi head, nagu 1932. aastakäigu punases veinis pruunistatud merineitsi filee. Siis sõitsin autoga ja ei naeratanud kellegile. Õhtu saabudes praadisin taas 3 viljandimaa muhedamate mittesuitsetajate kirjandushuviliste kanade muna. Ja siis seadsin sammud mäest alla, kus kultuursete inimestega käisime piljardit mängimas. Kambas oli ka kompromissitult ilus neid, kellega ehk veel au kokku põrgata. Siis, kui poolest õhtust sai ära joodud pool, leidsin end vanalinnas, kus mingi maitsetu sitapea oli mustaks võõbanud vanad paekivist keldrimüürid ja sinna sisse tassinud koledat värvilist silma vägistavat valgust. Selle krooniks olid keset põrandat tassitud trepil tantsivad inetud naised, kellel on moraal sama tugev, kui kapsaussi vitt. Lihtsalt kuradi kole. Enam ei lähe.

Nüüd kardan varjuna uinuda.