.

Ükspäev nägin unes liblikat, kes ussikeste üle naeris. Siis meenus, et see oli hoopis vanameister A. Ilves.
Ja just puhusin kärbse surnuks oma pohmelliaurudega. Huvitav, kas Aapo teda ka tundis ?

...Olenemata putukate imelistest seiklustest, olen ma siiski suutnud taas Pärnusse föönitada, et siin töödata kõige lahedama meeskonnaga, mida üldse kokku panna võib. Ja juba mõne tunni pärast kogunevad siia linna edela-Eesti sajad kõige lahedamad noored, et koguda endale kompetentse väärt tegijatelt selleks, et tulevikus ilma hirmuta muutusi luua. Hea !
Ja üleüldse peaksin ma ise ka praegu üdini õnnelik inimene olema.
Aga hakkan millegipärast veenduma, et see, mida ma nii väga taga olen endajaoks ajanud, osutub illusiooniks.

Oh Raisk.