Aga siiski jõudsin ma kohale ja nagu alati, oli tartus vahva. Peale selle, et olin päevastel aegadel ühiskonnale ja ettevõtlikele noortele kasulik, sisustasin oma õhtust aega koos Aniitaga Kivi tänava häärberis, kus oli sooja umbes 2 kraadi vähem, kui õues. Selles soliidses korteris valitsev külm suutis ka ilmselgelt pidurdada oluliselt mu mõttetegevust, kuna ma olen nüüd pisut enam segaduses, et mis minu ja Aniita vahel toimub. Aga ei ! Ma ei vingu, mu mõtted on segamini, kuid segamini ongi ju hea !
Naastes koju oma pläriseva automobiiliga, vegeteerisin päevakese niisama, ja juba esmaspäeva hommikul läksin oma vahva mehaaniku Antsu juurde, kes väikse vaeva ja keevituse abiga suutis mu auto taas vaikselt nurruma panna, seega säästsin umbes 48710 eutot uue summuti raha.
Kuid täitsa ootamatult juhtus ka esmaspäeval midagi head, nimelt sain lõpuks kauaoodatud kõne, mis võimaldab mul lõpuks lahkuda kallilt kodumaalt. Ma ei ole seda veel avalikult teatanud, kuid homme varahommikul istun ma juba laevas ja olen mõneks ajaks kättesaadav ainult internetist.
Ja Laura ! sa lihtsalt pead olema järgmisel korral kohal Tartus, kuna Gristel lihtsalt ei oska mängida meie lemmikmängu, milles me sinuga juba vaieldamatult meistrid oleme, Sa ei kujuta ette, kui kehv on Gristeli maitse, ta lihtsalt pressib 4 punkti siis, kui mina olen just oma hinnanguks andnud 8 punkti. Igatsen sind !
No comments:
Post a Comment