Täiesti uskumatu on see, et leidub veel mõttevaeseid türapäid, kes mingil seletamatul põhjusel meeleheitlikult igala mu sammul mulle silmakirjalikult sõpradena proovivad näida, kuid hetkel, kui olen pööranud selja, mulle piltlikult lihtsalt nuga ribide vahele suruvad. Mine Perse selle eest !
Eilne päev oli mul tegusam, kui kõikidel keskmistel eesti meestel kokku, pikemalt oma saavutustest ma ei maini, kuid korralikule alkoholigurmaanile kohaselt sai õhtupoolik sisustatud taas kange vägijoogiga, mis veel siiani korraliku jäägiga mu peas mind vaevab.
Nimelt peale kosutavat suplust spas võtsin kalli tuttavaga, kellega koos ühte ühiskonnale hindamatu kasumlikkusega projekti veame, mõned õlled mu lemmikkohvikus, kus tutvusin vist kõige vahvamamate neidudega, keda purjuspeaga kohata võib :) peale seda, ostsime 2 pudelit metsakohinat ja suundusime juba kallisse kapa kohilasse sõbra juurde, kus hakkas taas pihta ablas alkoholi kuritarvitamine. Peale mõnede kamraadide tulid kohale ka kaks neidu nimedega Ghete ja Jette. Õhtu kulges pikalt ja vahvalt, kuni kojusõiduni, mis oli enneolematult kahtlane, nimelt koos Rene ja Griffitiga jalutasime mööda öiset kohilat ja jarsku peatas Rene kinni suvalise auto ja lausus juhile: Tsau ! sa ju tead Markot ? ..Vii ta koju :) Ja sellepeale lausus mulle tundmatu autojuht, et jaa, ikka tean, kas see on see marko, kes vanas küti baari majas elab ? Saades jaatava vastuse, istusingi ma tema sõidukisse ja sain peaaegu koju, viimased 200 meetrit ma jalutasin ja pidasin telefonitsi nõu minu kalli ja vahva sõbranna Kastaniga, kes mind alati kahtlastel kellaaegadel ära kuulab ja adekvaatset nõu annab.
Teglikult oli mu päeval ka miinuspool, millest ma kurtsin ka oma öises kõnes Kastaniga, nimelt sain ma teada uudise, mis mind suutis poole sekundiga selili lüüa, ja millest ma ka tõenäoliselt omal jõul ka üle ei saa.
Ja veel, ma ei taha küll kiita, kuid pean ära mainima ühe ääretult vahva tegelase, nimelt taas lugesin Laura blogi, ja see ei ole tavaline blogi, ma lihtsalt lugesin seda ja see taaskord suutis mind endasse uputada, ma lugesin seda kokku vist 4 korda ja olin hämmingus, kuidas suudab üks neid mulle niimodi hinge minna oma kirjatükkidega, see on täiesti uskumatu, kuna ma siiani olen arvanud, et nii sügavalt mõtlevat inimest saab ainult unes ja telekas näha. Seda ääretult kaasahaaravat ja lummavat blogi täna taas lugedes avastasin, et ma pean vaatama oma ninast kaugemale ja peaksin minema kuhugi sellest keskkonnast eemale, seega täiesti spontaalselt pakin täna mina oma koti ja sõidan ära.. lihtsalt ära, esialgu sõidan tallinast kell 17.00 bussiga Riiga, homme ärgates ehk liigun uhkes üksinduses Kaunasesse. Ehk suudan võõras keskkonnas unustada värdja, kes mulle eile noa selga lõi. ja ehk suudan olla. Aitähh sulle Laura, et sa kirjutad nii .. sinu kirjatükk on hetkel ainus motivatsioon mulle.
3 minuti pärast pakin oma koti ja 10 minuti pärast otsin üles Rene, Ghete ja Jette, teen mõned õlled ja siis juba Riia bussile.
No comments:
Post a Comment