Ma olen sotsiaalne joodik, mitte alkohoolik ! ...Või oli vastupidi ?

...Miks mina otsustasin hakata internetti tühja tekstiga ummistama ? ..aga loomulikult sellepärast, et mul pole hommikuti peale terevisiooni mitte midagi teha ! Ja see siin on suurepärane viis pool tundi oma üüratust kogusest vabast ajast ära kaotada!

Suurem osa möödunud nädalast möödus mul oma lemmiklinnas, kus on veel moes kampsun ja tennised, kuid kahjuks jäi kultuur seal minust siiski kaugeks, kuna otsustasin ennast majutada kallite sõprade juurde Kivi tänaval, kus hakkas silmapilkselt pihta ablas pudelite tühjaks väänamine, mõte sellest siiamaani hirmutab mind, kuna 2 päeva peale asjalikku napsutamist ärkasin ma siiani arusaamatutel põhjustel Tartu arestimajast, kuhu 2 suhtlemisraskustega politseinikku olid mind mingil põhjusel majutanud. Hiljem siiski selgus, et ka üks mu kivi tänava joomasõpradest oli ka sinna käsikäes armutu vägivallaga toimetatud, kuid välja lasti esialgu ainult mind, niisiis ma jalutasin läbi tartu linna kohutavalt külma ilma saatel, suundusin taas Kivi tänavale, kus kella 11 ajal veel erilisi elumärke ei paistnud, ilmselgelt oli ka seal eile pikem õhtu olnud. Pea täis mõtteid, et olen parandamatu joodik, suundusin aura veekeskusesse ujuma ja saunatama, mille käigus tuli mulle meelde, et pidin täna veel trehvama neiu Kastanit, mis oli loomulikult hea uudis ! Kella 3 ajal saimegi siis kokku, ja pean tõdema, et neiu Kastan on ikka ääretult vahva tüdruk, kes millegipärast on suure osa minu sümpaatiat endale haaranud. Aeg lendas, ning oligi juba käes aeg, kui kohtasin teise imetoreda neiuga, keda tuntakse nime all Gristel, temaja suundusime taas alkoholiletti, kust rabasin kaasa märjukest, millega õhtut mööda saata, nimelt olime minemas ühe imevahvajatoreda (jah, see on üks sõna) sõbranna sünnipäevale, peale mida meile ka lahkelt öömaja pakuti (aitähh sulle veelkord selle eest Jaana !! )
Järgmisel hommikul olin taas Tartus, ja nagu tavaks, suundusin Kivi tänavale, kus oli taaskord tavapärane vaatepilt, nimelt pime ruum, mida kaunistas hubane korralagedus ja umbes 8 magavat tundmatut keha, õnneks oli ärganud juba üks hea kamraad, kes mulle lahkelt oma madratsit pakkus magamiseks.
Lõunal ärgates, tundsin ääretut väsimust ja maokrampe, mille saatel jalutasin bussijaama ja otsustasin koju sõita :)